Peeter Põllu tegevus

Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Et meie haridusseltsi koolid emakeeles õpetavad ja seega ühte meie rahva laste loomulikumat õigust maksma püüavad panna, see annab neile teistega võrreldes suure plussi või edu, mida ka kõige parem metoodika üles kaaluda ei suuda! P. Põld. Missugune vahe on Haridusseltsikoolide ja teiste koolide vahel. P. Põld. Valitud tööd II. Tartu, 1993, lk. 107. Tartu ENKS-i Tütarlaste keskkooli uhiuus hoone. Erakogu Vastloodud ENKS otsustas asutada eestikeelse erakeskkooli tütarlastele, sest nende rahvuslikus vaimus kasvatamist peeti eriti oluliseks. Eeldati, et ema on perekonnas nii koduse keele kui meelsuse määrajaks. Rahvuskeelsel erakoolil polnud õigust anda lõpetajale küpsustunnistust. Tüdrukute puhul ei peetud selle puudumist võrreldes poistega nii oluliseks. Tunnistuse saamiseks pidid õpilased sooritama lõpueksamid kroonugümnaasiumi juures vene keeles. Kooli avaaktus peeti 1. septembril (vkj.) 1906. aastal Jaani tn. 24 (ülikooli peahoone kõrval), aasta pärast koliti Jevdokimovi majja Tiigi tn. 74. Peeter Põllus nähti sobivat kandidaati koolijuhi kohale, õpetajakutse puudumise tõttu aga valiti Oskar Kallas esimeseks direktoriks. Peeter Põld siirdus 1908. aastal viieks kuuks õppereisile. Ta külastas mitmeid Saksamaa ja Šveitsi kasvatusasutusi, tutvus kooliuuenduslike ideedega ning kohtus väljapaistvate pedagoogidega, kellest talle suurimat mõju avaldas Fr. W. Foester. 1908. aasta sügisest valiti Peeter Põld Tartu ENKS-i keskkooli usuõpetuse tunniandjaks, poole aasta pärast juba direktoriks. Sel ametikohal tegutses ta kuni 1918. aasta novembrini. Keerulistel aegadel tuli noorel koolijuhil lisaks ametnike venestuspüüetele võidelda ka oma rahva tuimuse ning ükskõiksusega rahvusliku hariduse suhtes. Samuti puudusid eestikeelse keskkooli õppeplaanid, õpikud, kogemustega õpetajad ning pedagoogiline programm, mis oleks toetunud eesti oma kooli traditsioonile. Tartu ENKS-i Tütarlaste Keskkool sai uuenduskoolina teerajajaks eesti rahvuslikule pedagoogikale ning juhiks teistele seltsi poolt loodud rahvuskoolidele. Tartu ENKS-i Tütarlaste Keskkooli esimene lend lõpetas 1913. aastal. Tartu ENKS-i Tütarlaste Keskkooli I lend 1913. aastal. Eesti Kirjandusmuuseum Päris oma koolihoonele pandi nurgakivi 1. juunil 1914. aastal, kuid raskete aegade tõttu sai kool sinna kolida alles 1921. aastal. Kooli 10. aastapäeval 1916. aastal tõdes direktor, et kool oli suutnud oma tegevusega tõestada eesti keele sobivust õppekeelena. Samas näitasid õpilased kroonugümnaasiumi juures sooritatud lõpueksameil rahuldavaid tulemusi ka vene keele ja kultuuri tundmises. Direktor kiitis meeldivat ja usalduslikku vahekorda õpetajate ning õpilaste vahel. Ta nentis, et „töö- või isetegevuse kooli“ suunas liikudes pöörati algõpetuses põhitähelepanu koduümbruse tundmaõppimisele. Kooli edasiarendamisel pidas Peeter Põld oluliseks järgmisi ülesandeid: ● uue, õpilaste teadlikul distsipliinil põhineva koolikorra kujundamist; ● õppetöö korraldamisel õpilase individuaalsete omaduste ja huvide arvestamist (vanemates klassides õpilastele mõningane õppeainete valikuvõimalus); ● õpetamisel rakendada rohkem õpilaste isetegevust (katsed, vaatlused, ekskursioonid); ● parima töökorralduse leidmiseks õpitagu iga õpilast paremini tundma (isikulehed). 1918. aastast kandis kool gümnaasiumi nimetust. Fotol: Direktor Peeter Põld kõnelemas 1. juunil 1914. aastal koolile nurgakivi panekul. Erakogu Peeter Põllu ja tema kaasvõitlejate poolt esimeses eesti keskkoolis läbiproovitud õppeviisid ja võtted, sihid ning kavad said pedagoogiliseks alusmüüriks iseseisva Eesti koolile.

Pöördeline 1917 Ajakiri 1917. aasta jaanuaris ilmus haridusküsimuste laiemaks arutamiseks Peeter Põllu algatusel esimene eestikeelne pedagoogikaajakiri „Kasvatus ja Haridus”, esitades seal peamised nõuded meie rahvakoolile: ● kool peab rahuldama eeskätt kohaliku rahva vajadust hariduse järele; ● kool olgu kõigile lastele kättesaadav ja kohustuslik; ● kool peab arvestama lapse iseärasusi ja arendama temas peituvaid võimeid; ● kool ja kodu peavad lapse kasvatamiseks koostööd tegema.Pedagoogika- ja psühholoogiaalaste teaduslike artiklite kõrval tõi ajakiri lugejateni ülevaated 1917. aastal toimunud I ja II rahvahariduskongressist. 1917. aastal ilmus ajakiri kuus korda (neist kolm kaksiknumbrit). 1918. aasta esimene ja ühtlasi viimane kaksiknumber, nägi keeruliste olude tõttu trükivalgust 1920. aasta alguses. Fotol: Ajakiri “Kasvatus ja Haridus”. Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum Õpetajate Liit Eesti õpetajate esimesed ühinemispüüded jäävad rahvuslikku ärkamisaega. Kuigi iseseisvat koolmeistrite seltsi ei asutatud, kujunes 1872. aastal tegevust alustanud Eesti Kirjameeste Selts kooliõpetajate oluliseks koondumiskohaks. Venestusaeg tõi kaasa EKMS-i sulgemise, lakkasid ka koolmeistrite “kongressid” kui võimude silmis eriti kahtlased kogunemised. Alles 1917. aasta Veebruarirevolutsioon andis selleks tegutsemisvabaduse. Juba märtsis asutati õpetajate seltsid Tallinnas, Tartus ning peagi teistes linnades ja maakondades. 7.– 9. aprillini toimus Tartus I rahvahariduse kongress, mis kutsuti kokku Peeter Põllu ja ENKS-i algatusel. Seal võeti suund õpetajate liidu loomisele. 27. (vkj 14.) mail Rakveres peetud koosolekul kinnitati põhikiri ning Eesti Kooliõpetajate Keskliit tunnistati asutatuks (1919. aastast Eesti Õpetajate Liit). Peeter Põld valiti Keskliidu esimeseks esimeheks.Fotol: Eesti Õpetajate Liidu kunagine asukoht Pühavaimu tn. 11, Tallinna Õpetajate Seltsi majas. Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum 20.– 23. juunil peeti Õpetajate Keskliidu korraldamisel Tartus ka II rahvahariduse kongress, mille otsustest lähtudes koostas Liidu juhatus eesti koolikorralduse põhijooned: ● kool olgu emakeelne; ● kool olgu demokraatlik (ühtluskool); ● kool põhinegu parimail kasvatusteaduslikel aluseil; ● kool olgu vaba igasugustest poliitiliste ja muude kõrvaliste ülesannete täitmisest; ● kooli juhtigu vaba, hea erialase ettevalmistusega ja end pidevalt täiendav õpetajaskond. Maavalitsus 1917. aasta märtsi lõpus ühendati eestlaste maa Vene Ajutise valitsuse määrusega üheks administratiivüksuseks – Eestimaa kubermanguks. Mai lõpus toimusid Maapäeva valimised, moodustati Maavalitsus. Sellega oli Eesti endale sisuliselt autonoomia kätte võitnud. 20. juulil (vkj.) 1917 valiti Maavalitsuse haridusosakonna juhatajaks Peeter Põld. (Maanõukogu protokoll nr. 13). Maanõukogu 2. augusti koosolekul oli teiste küsimuste seas arutusel kooli küsimus. Peeter Põld koostas Eestimaa Koolivalitsuse Ajutise Korralduse, mis põhines: ● detsentraliseerimisel (koolielu küsimusi tuleb otsustada võimalikult kohapeal); ● kollegiaalsusel (haridusküsimuste otsustamisse tuleb haarata võimalikult palju huvilisi); ● pedagoogilise järelvalve lahutamisel koolielu majandusküsimustest. Selle korraldusega jäeti kohaliku hariduselu juhtimiseks maakondade ja linnade omavalitsustele laialdased õigused. Maakoolivalitsuse (= Haridusministeeriumi) ülesandeks sai rahvahariduse üleüldine korraldamine ja juhtimine. Koolielu korralduse alusena Eestis jäi see seadus põhijoontes kehtima kuni 1940. aastani. Fotol: Eestimaa Koolivalitsuse Ajutine Korraldus. Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum Rahvusülikool 1. detsembril 1918 võeti Tartu Alma Mater Eesti Ajutise Valitsuse esindajate poolt saksa võimudelt üle. Ülikooli kuraatoriks rektori ülesannetes (kuni veebruar 1920) määrati Peeter Põld, kelle õlule langes endise tsaariaegse õppe- ja teadusasutuse ümberkorraldamine eesti rahvuslikuks ülikooliks. Töö katkestas enamlaste sissetung linna. Peeter Põld läks reamehena vabatahtlikult Kooliõpetajate roodus rindele, kust mõne aja pärast kutsuti tagasi. Tartu Ülikool. Erakogu 1919. aasta märtsis moodustati Tartu Ülikooli taasavamise eeltööde komisjon eesotsas Peeter Põlluga ning fikseeriti ülikooli eesmärgid: ● arendada üldist ja eriti Eesti ala käsitlevat teadust; ● anda noorsoole kõrgemat teaduslikku haridust ja viia teadust rahva sekka; ● valmistada Eesti jaoks ette eriteadmistega varustatud asjatundjaid. Ülikool taheti avada juba samal kevadel, kuid sõjaolukord muutis selle võimatuks. Üliõpilaste ametlik vastuvõtt algas 29. septembril, esimesed loengud toimusid 6. oktoobril, pidulik avaaktus 1. detsembril 1919. aastal. Peeter Põld märkis oma avakõnes: Sarnasena on ülikool vaimline hoone, aade, mis kehastust otsib, ülesanne. Sarnasena ei ole ta kusagilt võõrsilt laenatav, endistest eeskujudest kopeeritav, vaid peab tõusma kui Eesti Ülikool, kui eesti rahva vaimu saadus, kui originaalne, omapärane institutsioon ja organisatsioon. See teadmine ja tunne on Tartu ülikooli korraldustöid juhtinud kuni siiani... P. Põld. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avamisel 1. dets. 1919. a. peetud kõne. Rmt. P. Põld. Valitud tööd II. Tartu, 1993, lk. 12. Õpetajate suvekursus TÜ juures 1920. aastal. Eesti Kirjandusmuuseum Peeter Põld oli Tartu Ülikooli kuraator aastail 1918–1925. Ühtlasi oli ta Vabariigi Valitsuse esindaja ülikooli juures. Põllu juhtimisel töötati välja Tartu Ülikooli seaduse eelnõu, mis võeti Riigikogus vastu 1925. aastal. 1920. aastal loodi Tartu Ülikoolis esmakordselt iseseisev pedagoogika professuur. Põld nimetati pedagoogikaprofessoriks. Tema ülesandeks sai pedagoogika kui iseseisva õppeaine korraldamine ja keskkooliõpetajate ettevalmistamine ülikoolis. 1922. aasta septembris asutati ülikooli juurde autonoomse üksusena Didaktilis-Metoodiline Seminar, mille juhatajaks määrati prof. Põld. Keskkooliõpetajate kutseline ettevalmistus otsustati lahutada ülikooli teaduslikest erialaõpingutest. Peeter Põllu kava kohaselt pidi pedagoogilis-teoreetiline ettevalmistus sisaldama: ● üldise pedagoogika ja didaktika, pedagoogika ajaloo, eksperimentaalse pedagoogika ja psühholoogia kursusi; ● loenguid kasvatuse erinevate aspektide, õppeplaani teooria ning koolikorralduse kohta; ● praktilis-pedagoogilist ettevalmistust – tundide külastamist ja proovitundide andmist. TÜ Didaktilis-Metoodilise Seminari õppejõud 1925/26. õppeaastal?. Keskel istub Peeter Põld. Eesti Kirjandusmuuseum Prof. Põld luges ülikoolis pedagoogika ja Eesti kooli ajalugu (tema peamine uurimisaine), kasvatusteadust ja ülddidaktikat. Teenete eest rahvusülikooli loomisel ning arendamisel tunnustati Peeter Põldu esimese eestlasena filosoofia audoktori – dr. phil. honoris causa – kraadiga 1927. aastal. 30. aprillil 1930. aastal asutati Peeter Põllu algatusel Tartu Ülikooli juurde Akadeemiline Pedagoogika Selts, mis jäi tema poolt viimaseks panuseks eesti pedagoogika arengusse. Oma eluajal ei jõudnud Peeter Põld pedagoogikast ühtegi suuremat teost avaldada. Pärast tema surma üllitati Põllu käsikirjade põhjal raamatud „Üldine kasvatusõpetus” (Tartu, 1932, toim. J. Tork) ja „Eesti kooli ajalugu” (Tartu, 1933, toim. H. Kruus). Fotol: TÜ asutamise 300. aastapäeva auks välja antud mälestusmedal - Johan Skytte ja Peeter Põld. (1932). Erakogu Riigitegelane Valitsus Ajaloolase Küllo Arjakase väitel võib Ajutist Maavalitsust nimetada tinglikult Eesti esimeseks rahvuslikuks valitsuseks, kus haridusosakonna juhataja P. Põld ja tervishoiuosakonna juhataja K. Konik esindasid J. Tõnissoni juhitud tsentristlikumat demokraatlikku blokki. P. Põld märkis 10. oktoobril 1917 (vkj.) aruandes järgmist: Oma tegevusesse astudes leidis Haridusosakonna Juhataja ees tühja koha, kus keegi eelkäija tööd ei olnud teinud, kus kõik algusest lõpuni tuli rajada ja korraldada. Maanõukogu. Protokoll nr. 54. Koosolek 10. oktoobril 1917. Maanõukogu pro-tokollid 1917–1919. Üliõpilasselts Liivika. Toimetis nr. 12. Toronto, 1990, lk. 234. 12. oktoobril toimunud Maanõukogu juhatuse ja Maavalitsuse koosseisu ümbervalimisel säilitas P. Põld koha Maavalitsuse koosseisus. Selle valitsuse volitused kestsid kuni 24. veebruarini 1918 (ukj.), mil asus tööle Päästekomitee poolt loodud valitsus. P. Põld oli esimene haridusminister Eesti Vabariigi valitsuses. P. Põld oli haridusjuht valitsuses (ukj.): 02.08.1917 – 25.10.1917, 25.10.1917 – 24.02.1918, 24.02.1918 – 12.11.1918, 12.11.1918 – 27.11.1918. Fotol: Peeter Põld (1878 – 1930). Erakogu Tartu Linnavolikogu Aastail 1921 – 1930 juhtis P. Põld Tartu Linnavolikogu tööd. Ta pälvis volikogu teiste liikmete lugupidamise oma erapooletuse ning koosolekute asjaliku juhtimisega. Teda valiti igal aastal uuesti volikogu juhatajaks. P. Põldu usaldati kui kõrgelt haritud, kõlbelist ja head inimest, kes tähtsustas kodulinna arengut. Tartu Linnavolikogu 1927 – 1929. 30. detsembril 1929. aastal. Eesti Filmiarhiiv. Esireas vasakult: P. Kase, V. Tubin, A. Mägi, A. Mõru, linnapea K. Luik, volikogu juhataja P. Põld, J. Lill, I. Märtsin, K. Pahk, V. Tamman, I. Emblik jt. Kogu Eestile, kuid eriti Tartu linnale ning Tartu Ülikoolile oli suureks auks 12. Põhjamaade ning 18. ülemaailmse karskuskongressi korraldamine 1926. aasta juulis. P. Põld oli aastatel 1926 – 1930 Eesti Karskusliidu esimees. Fotol: Peeter Põld avamas 18. ülemaailmset karskuskongressi TÜ aulas 22. juulil 1926. aastal. Erakogu Riigikogu P. Põld oli Eesti Ajutise Maanõukogu liige alates 26. novembrist 1918, juhatuse II abiesimees 3. veebruarist kuni 23. aprillini 1919. Maanõunik P. Põld tegi 5. veebruaril Maapäeva koosseisu muutmise küsimuses teatavaks eestseisuse ettepaneku: Et Maanõukogu liikmed J. Anvelt, H. Pöögelmann, A. Vallner, A. Leetsmann ja J. Sihver on sõjariistus vägivallaga Eesti Maanõukogu ülemvõimu vastu astunud ja avalikult Eesti riigi äraandmises süüdi, heidab Maanõukogu nad oma liikmete hulgast välja. ... Maanõukogu. Protokoll nr. 76. Koosolek 5. veebruaril 1919. Maanõukogu protokollid 1917 – 1919. Üliõpilasselts Liivika. Toimetis nr. 12. Toronto, 1990, lk. 381. P. Põld valiti Eesti Asutavasse Kogusse (astus tagasi 11. detsembril 1919). Ta oli I Riigikogu (astus tagasi 7. jaanuaril 1921), III Riigikogu (astus tagasi 30. septembril 1926) ning IV Riigikogu (alates 15.06.1929) liige. P. Põllu töö Riigikogus katkes tema ootamatu surma tõttu 1. septembril 1930. aastal. P. Põllu viimaseks esinemiseks Riigikogus jäi sõnavõtt „Avalikkude algkoolide seaduse muutmise seadus” arutelul 10. juulil 1930. aastal. Ta kõneles: Ühtlusekool on ainus kooli korraldus, mis vastab demokraatia nõuetele ja mis ei tunne kihi ega seisuse huvisid. Siin antakse ühises põhikoolis kõigile lastele kätte teatav hariduse raudvara; siin selgitatakse lastele elu põhifunktsioonid ja harjutatakse kätte põhipanevad oskused, mis peavad võimaldama rahvuskultuurilise koostegevuse ja andma arusaamise oma kodanikukohustest. Teist teed meie käia ei saa. Riigikogu IV koosseis, IV istungjärk. 78. Koosolek 10. juulil 1930. Riigikogu IV koosseis. Täielikud protokollid 56. koosolekust 6. mail – 84. koosolekuni 12. juulil 1930. Tallinn, 1930, lk. 1490. Peeter Põld saadeti viimsele teekonnale Tartus 4. septembril 1930. Pika Hermanni tornis langetati sini-must-valge trikoloor poolde vardasse ning Toompea lossi Valge saali akendel põlesid mälestusküünlad. Viimaseid fotosid Peeter Põllust suvel 1930. Erakogu Peeter Põllu hüvastijätt Alma Materiga. Erakogu Peeter Põllu matus. Erakogu