Peeter Põllu elulugu

Kodu ja lapsepõlv Peeter Siegfried Nikolaus Põld sündis 12. juulil (vana kalendri järgi (vkj.) 30. juunil) 1878. aastal Virumaal Jõhvi vallas. Koolmeister Peeter Põld alustas töötamist kooliõpetajana 1870. aastal Pada vallas. Mõne aasta pärast kosis ta endale naiseks Rakvere mõisa kõrtsmiku Jüri Eriksi kauni tütre Juliane, kellega koos asuti paremate palgaolude tõttu elama Puru külla. Isa Peeter Põld oli optimistliku meelega, seltskonda ning laulu armastav, keskmist kasvu, tõmmuvereline ja jõuline mees, kes oli külas väga lugupeetud ja mõjuvõimas. Ema Juliane Põld oli keskmist kasvu, kõhnapoolne ning olemuselt tõsine naine. Oma aja kohta hea haridusega – lõpetanud Rakveres kõrgema tütarlastekooli – valdas ta võõrkeeli ning oli hea kasvataja.
Juliane Põld (1851 – 1918). Erakogu	Peeter Põld (1848 – 1919). Erakogu
Aastail 1875–1912 elasid Peeter ja Juliane Põld Puru koolimajas. Ilumeelsele perenaisele polnud sealne korrastamata kooliümbrus meeltmööda. 19. sajandi lõpul ei tuntud ju veel koduümbruse korrastamist ega kaunistamist. Noorpaar asus jõudu säästmata Puru koolimaja ümber ja sees ilu looma – sealt tuli äratusi taludesse. Puru koolimaja (1912). Erakogu Peeter ja Juliane Põld kasvatasid üles kümme last – viis poega ja viis tütart. Üheteistkümnes laps suri varakult. Pere kolmanda lapse Peetri kõrval sai tuntumaks veel pere esiklaps Harald Põld (1874 – 1939), kirikutegelane (s.h. piiblitõlkija) ning eesti keele arendaja (grammatikate autor). Puru koolijuhataja Põllu perekond 22. juunil 1912. Keskel koolijuhataja Peeter Põld, tema ees keskel istub abikaasa Juliane; taga paremal minia Helmi, poeg Peeter, tütar Anna, viimase abikaasa A. Malvet (Mahlstein); paremal istub tütar Helene Emilie; vasakul istub tütar Marta, tütar Hedvig; emast paremal tütar Margarete (koeraga). Tagareas (vasakult) istub poeg Engelhart, seisavad poeg Reinhold, minia Selma ja poeg Harald, poeg Aleksander. Erakogu Võrsumine suure pere süles arendab lastes varakult ühiskondlikku hingelaadi ja on kahtlemata kaasa aidanud, et lapsist on saanud head seltskonnainimesed ning töökaaslased. Üksindus on neile alati tundmata olnud, omataoliste seltskond on olnud tegevus- ning eduväljaks. Kohmetus, saamatus teiste kohtlemises ja raske kohanemine, mis iseloomustab väikestes perekondades kasvanud lapsi, pole neid vaevanud ega tõkestanud. Esinemine omandas maast-madalast vaba ning julge kindluse. A. Aret. Peeter Põld – Eesti hariduse teenäitaja. Rmt. Peeter Põld oma ajastu peeglis. Koost. H. Muoni. Tartu Ülikooli Kirjastus. 1996, lk. 11. Peetri lapsepõlv möödus muljeterohkes ning vaimses õhkkonnas – nii mänglemises kui usinas töös. Pruunisilmne Peeter oli loomult elav ja liikuv ning eriliselt vastuvõtlik ja erksa meelega poiss. Emalt päris Peeter tundelaadi, isalt tahteomadused. Esialgse hariduse sai ta isa käest, kui eesti keel oli külakoolis veel õppekeelena käibel. Lapsepõlveaastad Puru koolimajas andsid Peeter Põllule kogu eluks tugeva ja kindla aluse.
Peeter ja Juliane Põllu tütred. Vasakult istuvad: Anna Emilie, Hedvig Sofie, Helene Emilie; seisavad: Margarete ja Marta. Erakogu	Peeter ja Juliane Põllu pojad. Vasakult seisavad: Engerhart ja Reinhold; istuvad: Peeter, Harald ja Aleksander. Erakogu

Haridustee Linnakoolid Rakvere Linnakooli läks 10-aastane Peeter õppima 1888. aasta sügisel, olles kostil emapoolse vanaema juures. Tema surma tõttu jäi kooliaeg Rakveres lühikeseks. Narva Linnakooli viidi Peeter 1890. aastal, hea õppurina tegi ta koolmeistri poja nimele au. Narva Gümnaasiumis õppis ta aastail 1893–1898, pälvides nii range klassijuhataja kui kaasõpilaste poolehoiu. Ta üle naljatleti: tuli, nägi ja võitis! Juba teisel gümnaasiumiaastal hakkas Peeter andma eratunde, mille eest teenitud raha, 20–30 rubla kuus, läks pere ühiskasutusse. Ta oli hea õpetaja, kuid õppimise kõrvalt õpetamine oli talle suureks koormaks, lisaaega tuli võtta uneajast – siit sai alguse tervistkahjustav öötöö harjumus. Vähesest vabast ajast hoolimata ei jätnud noormees unarusse oma harrastusi – lugemist ning flöödimängu kooliorkestris, samuti pikki jalutuskäike ning jalgsimatku. Kooli lõpetamiseni oli Peetri maine direktori silmis kõrge, kuid lõpuklassis tõi ootamatu pöörde kutsevaliku küsimus. Direktori arvates oodanuks andekat noormeest tulevikus ees hiilgav karjäär, kui ta oleks läinud juristiks õppima Peterburi Ülikooli. Kuid abiturient oli sisimas oma valiku juba teinud – minna õppima teoloogiat Tartu Ülikooli. Kooli lõpetamisel sai noormees ooda­tud kuldmedali asemel hõbemedali, mille annetas aastaid hiljem Vabadussõja toetuseks tehtud korjandusel.
Tartu Ülikool Ülikooliaeg (1898–1906) oli Peeter Põllu isiksuslikus arengus määrava tähtsusega. Ta õppis süvenenult, paistis silma kõrge õpimotivatsiooni, tugeva töötahte, sihikindluse ning huvide mitmekülgsusega. Lisaks usuteaduslikele raamatuile uuris ta palju filosoofilist kirjandust ning armastas tihti vaielda elufilosoofilistel teemadel. Eesti Üliõpilaste Seltsi astus Peeter Põld juba enne täielikku immatrikuleerimist. EÜS-i edasiviiv roll üliõpilaste organiseerimisel ning rahvusliku vaimu kujundamisel avaldas suurt mõju tema aate- ja riigimeheks kujunemisele. Peeter Põld oli EÜS-i esimees perioodil 1902 I – 1903 II (kuni 2. oktoobrini). Seltsi ajaloo suursündmuseks oli EÜS-i uue hoone avamine. 29. augustil 1902. aastal toimunud pidulikul aktusel tervitas ülikooli pärast Jakob Hurda vaimulikku talitust EÜS-i esimees Peeter Põld. Ta tutvustas „Vivat Academia” laulmise järel pikemas kõnes EÜS-i minevikku ning tulevikusihte. Seltsil oli kaks peamist tegevusliini – omavaheliste suhete tugevdamine ning Eesti ajaloo, keele ja kultuuri tundmaõppimine ning uurimistulemuste tutvustamine. Seltsis taheti äratada noori võitlema eestluse õiguste eest. Peeter Põld oli seltsi üritustel üks agaramaid sõnavõtjaid: osales seltsi kirjanduskomisjoni töös ning oli koos vend Haraldiga eesti keele kursuste lektor. Ka osales ta aktiivselt EÜS-i muusikaelus, laulis topeltkvartetis ja kvartetis. Fotol: Üiõpilane Peeter Põld 24. aprillil 1904. Erakogu
EÜS-i maja pühitsemine 29. augustil 1902. Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Üliõpilaste Seltsi kvartett 12. detsembril 1904. Vasakult: A. Laur, theol., I tenor; J. Kõpp, theol., II bass; A. Simm jur., I bass; P. Põld theol., II tenor. Erakogu	EÜS-i liikmed: stud. jur. Peeter Reisik, stud. med. Aadu Lüüs, ees cand. theol. Peeter Põld 27. mail 1907. Erakogu
Peeter Põld kirjutas oma eluloos: Gümnaasiumi lõpetasin kewadel 1898. a.; sama a. augusti-kuul astusin huwituse ja sisemise sunni kihutusel Tartu ülikooli usu-teaduskonna üliõpilaseks. Ülikoolis wiibisin 8 a., kusjuures terwe aeg Eesti Üliõpilaste Seltsi liige olin. Lõpueksami tegin okt. 1906 kandidadi auunimega. Tahan kooliõp. hakata. Postimees 1857 – 1907. 50-aastase kestuse mälestuseks. Tartu, 1909, lk. 224. 1907. aastal sai Peeter Põld oma uurimuse „Pius IX ja kirikuriik aastatel 1848 ja 1849” eest usuteaduse kandidaadi kraadi.
Perekond 1907. aastal tegi Peeter Põld abieluettepa­neku mitmekülgsete huvidega agarale seltskonna- ja karskustegelasele Helmi Einbergile (s. 1882). Helmi on kirjutanud: Oli nähtud mitmesuguseid ja küllalt huvitavaid mehi. Mis aga Peeter Põllu puhul ikka ja jälle imestama pani, oli tema rahulik heatahtlikkus ja omakasupüüdeid hülgav andumus tööle oma kodumaa eest. Paratamatult kasvasid lugupidamine ja ka soojemad isiklikud tunded. Kui siis Peeter Põld esines abieluettepanekuga, oli esimeseks küsimuseks vaid: Kas olen mina küllalt hea selle mehe elukaaslaseks? H. Mäelo. Mälestusi Peeter Põllust ja tema perekonnast. Rmt. Peeter Põld oma ajastu peeglis. Koost. H. Muoni. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996, lk. 142. Preili Helmi Einberg. Erakogu Peeter ja Helmi Põld 1908. aastal. Erakogu Koolitegelane-aspirant Peeter Põld ja rahvakooliõpetajanna Helmi Einberg laulatati Kose kirikus 1908. aasta sügisel. Neid laulatas Peetri vanem vend kirikuõpetaja Harald Põld. Helmi Põld (1882 Järvamaa – 1969 Vancouver, Kanada) omandas Rakveres algkooliõpetaja kutse (1900); töötas kasvataja ja õpetajana Kurskis (1900–1903); õpetajana Viru- ja Tartumaal (1903–1907); omandas võimlemisõpetaja kutse Soomes (1907); töötas Tartu ENKSi TG võimlemis- ja algkooliõpetajana (1907–1944). ENKS-i Tütarlaste Gümnaasiumi õpetaja Helmi Põld. Erakogu Perekond Põllu ametikorter Tartus Munga tn. Erakogu Ta viis läbi esimesed karskustunnid õpilas­tele (1908); esines I ülevenemaalisel karskuskongressil Peterburis (1911); oli Eesti Naiste Karskusliidu juht (1923–1940); üleriigilise emadepäeva korraldamise algata­jaid Eestis (1923); ajakirja „Eesti Naine” asu­tajaid (1924) ning selle vastutav toimetaja (1924–1940); kuulus 18. rahvusvahelise kars­kuskongressi korraldavasse toimkonda (Tartu) ning oli VII Põhjamaade Naiste Valge Lindi kongressi juhataja (1926); juhtis Eesti delegatsiooni rahvusvahelisel karskuskongressil Helsingis (1939). Pikka aega oli Põldude perele koduks väike ametikorter majas Munga tänaval ülikooli läheduses. Perekond Põld 1922. aastal. Erakogu Peeter ja Helmi Põllu perekonda sündis 11 last. Haritlaste seas linnas kohtas nii lasterikkaid peresid harva. Nende perekond kujunes eeskuju-perekonnaks, kus valitsesid usulis-kõlbeline meelsus, töökus, rõõmsus, kombekus. Nende lapsed: Agu Põld (1909–1966), Hele Mall Põld (1911–1930), Lehti Kai Sherlow (1912–1999), Peeter Amos Põld (1915–1916), Mari Liis Põld (1917–1930), Anne Reet Veemees (1918–1994), Toomas Jeremias Põld (1920), Ester Marta Arro (1921–1970), Mai Mirjam Veemes (1923), Helme Rutt Piir (1924), Imbi Kersti Weemes (1927–2008). Peeter ja Helmi Põllu lapsed 1928. aastal. Taga vasakult: Mai Mirjam, Agu, Toomas Jeremias; ees Anne Reet, Helme Rutt, Imbi Kersti (õe süles), Mari Liis, Hele Mai, Lehti Kai, Ester Marta. Erakogu Peeter Põld ammutas suurperest jõudu, mis väljendus tema paljudes kõnedes, artiklites, loengutes ja kursustel. Olles ise äärmiselt vähenõudlik, oli ta südamlik ja hoolitsev isa. Isa kirjake tütar Annele 29. jaanuaril 1930. Erakogu Eriti pidas Peeter Põld lugu emast kui kultuuriloojast ühiskonnas. Ta kirjutas: Ema... Jah, ütelge, mis ei kuulu ema mõjukonda kõigest, mis moodustab inimese esimese vaimse õhkkonna? Ema võib sellepärast palju üles ehitada, kuid veel rohkem maha kiskuda. Temast oleneb tulevaste meeste tublidus ja tulevaste naiste puhtus ja hingekaunidus. P. Põld. Emast kui suurest kultuuriloojast. Rmt. P. Põld. Valitud tööd II. Tartu, 1993, lk. 241. 1944. aastal põgenes Helmi Põld kuue lapsega Saksamaale, sealt edasi Kanadasse.